Juba mitmendat aastat vaatab pool Eestit hinge kinni pidades, kuidas "Pilvede all" peaosatäitja endale head meest otsib. Siiani edutult. Meil kõigil on muidugi äärmiselt hea meel, et Ingal päriselus palju paremini läheb. Samas peegeldab tema karakter tõelisust tunduvamalt parmini, kui meile meeldiks. Häid mehi lihtsalt pole kusagilt leida. Mingil arusaamatul põhjusel on mul kohutavalt palju väga ägedaid
sõbrannasid, kes kõik on kas vallalised, sest pole suutnud endale
toredat meest leida, või siis suhtes mingisuguste mölakatega.
Kas on võimalik, et kõik head mehed on maailmast otsa saanud? Tutvusringkonnas kriitilise pilguga ringi vaadates jääb paratamatult mulje, et kõik head mehed on juba suhtes ja ainult veidrikud on alles jäänud. Samas pole ma täiesti lootust kaotanud. Vahel ikka kuulen kui üks või teine naine on endale mehe leidnud, järelikult kusagil peavad need head mehed ka veel alles olema. Nagu väljasuremisohus konnaliik. Paratamatus on see, et enne peab ikka iiveldamaajavalt palju konni suudlema, kui üks nendest printsiks osutub.
Minu kolleeg oli täiesti veendunud, et head mehed tulevad maalt. Mitte planeedilt Maa (Marsilt ikka) vaid maalt ja hobusega. Tema olevat omaenese silmaga ühte sellist näinud. No ma ei tea ka nüüd. Ma olen ka nende Kapa-Kohila meestega elus ikka paar lauset vahetanud ja see, et nad lihtsad tööinimesd on, kes on truud oma kodupaigale ja naistele, ei ole minu jaoks piisav argument headusest. Mehes otsin mina eelkõige intellektuaalset vastast. Väga pikalt vist lehma viljastamise ja väetise teemadel vestelda ei jaksaks.
Aga, kus nad siis on? Ööklubidest võib küll hea mehe leida aga seda vaid paariks tunniks. Tänapäeval ei lähe ükski normaalne mees endale elukaaslast diskoteegist (ma isegi ei tea, kas neid klubisid praegusel ajal niimoodi enam kutsutakse) otsima. Sinna minnakse ikka ainult kaaslast üheks ööks otsima. Ja isegi kui mees, kes sel ööl mesimagusaid meelitussõnu sinu kõrva sosistab, on südames ingel, kuldsete kätega ja vaimustavalt arukas, ei ootagi, et sina tema unistuste naine oleksid. Võimalik, et ta isegi ei taha, et oleksid. Kuidas ta sind oma emale tutvustaks? See on minu tulevaste laste ema, naine, kelle ma "Levist välja" baarist reede õhtul üles korjasin. Kord lugesin "Cosmopolitanist" kellegi pihtimust, kellele mees oli teinud abieluettepaneku seksimise ajal. Noor daam ignoreeris ettepanekut ja ootas, kuni mees järgmisel päeval põlvitades sõrmust karbis hoides talle uue ettepaneku tegi. Seda kõike ainult selle pärast, et kuidas sa ütled oma tulevastele lastele, mis päriselt juhtus. Seega, lugu on oluline.
Enamus inimesi leiab endale kaaslase tuttavate kaudu, ülikoolist või töö juurest. On mõned lood sellest, kuidas reisi ajal eluarmastusega kokku põrgatakse. Reeglina on need lood äravahetamiseni sarnased, kuigi asjaosalised ise on täiesti veendunud, et nende lugu on ainulaadne ja kordumatu. Aga mina töötan naiskollektiivis, tuttavate seas pole lootustki ühtegi meest leida, kes oleks nelja lapsega üksikemast huvitatud ja reisimas ma ei käi. Ma võin vist kohe praegu kasse ja pehmeid mänguasju koguma hakata.
Olles seda teemat pisut sügavamalt analüüsinud jõudsin ma ainsale loogiliselt seletatavale järeldusele. Head mehed on nimelt koondunud ülisalajasse, rangete reeglitega kontrollitavasse organisatsiooni. Nagu Vabamüürlased, või nii. Kõik head mehed saavad sinna sisse ja iga nädal nad jagavad kogemusi, mis tõestavad nende intellektuaalseid, vaimseid ja füüsilisi võimeid. Uued liikmed läbivad range kontrolli ja saavad sisse vaid tänu ühingu liikmete soovituskirjadele. Lisaks on neil absoluutselt keelatud kaasliikmeid paljastamast ja seega ei liigu info heade meeste olemasolust kunagi organisatsioonist väljapoole.
Aga võiks, meid super naisi on veel piisavalt ja me kõik ootame, et teie super mehed tuleksite ja meid jalust rabaksite.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar