Te arvate, et ma teen nalja aga astuge korraks samm tagasi ja mõelge ajaloo peale. Läbi terve poliitilise ajaloo on inimesed mäletanud pigem suurte juhtide eneseväljendus oskust, kui reaalseid tegusid. Nii jäävad Hitlerit alati iseloomustama tema kummaline soeng ning vuntsid, Napoleoni kenasti välja kantud sõjaväelase kuub ja peakate ja proua Kennedy elegantset Chaneli roosat kostüümi. Smart is the new sexy, ütlevad nad. Ja kui sul on piisavalt arukust, siis palkad endale enne valimisi hea stiilinõustaja. Küsige kasvõi värskelt peaministrilt. Kui keegi veel, siis tema peaks rõivastest kõike teadma.
Inimesed mõtlevad peamiselt visuaalselt. Nad ei pruugi mäletada seda, mida te täpselt oma valimisplatool lubasite, mitu lasteaeda ehitasite, kuhu jalgrattatee rajasite ja kui palju kartuleid jagasite. Nad mäletavad seda, kuidas te ennast esindasite. Kas teie seelik oli sündsa pikkusega, lips õigel kõrgusel ja juuksed kammitud.
Ja, ma kuulen juba teie vastuväiteid valimiste teemal. Härra linnapea on tuntud oma lühikese lipsu ning kaks numbrit suurema ülikonna poolest, viksimata kingadest ei hakka keegi enam solidaarsusest rääkimagi. Aga minu väitele on ka selle nähtuse puhul täiesti loogiline selgitus olemas. Pole mingi saladus, kellelt isand oma hääled noppis. Peaasjalikult linnaosadest, kuhu hea maitse surema läheb. Kui teil on õnne kunagi neid valijaid Baltijaama turul kohata, nendega Lasnamäe bussi-istet jagada ja Säästumarketi taara-automaadi järjekorras seista, saate aru, miks need inimesed valivad halva maitse. Nemad lihtsalt usuvad siiralt, et see on ikka veel hea maitse.
28ndal juunil 1988 avaldas tuntud Rootsi bänd loo, mis võttis ülaltoodud jutu kenasti kokku. Kui sa tahad olla edukas pead riietuma vastavalt, get dressed for success! Ma olen veendunud, et iga lugeja suudab meenutada vähemalt ühte juhtumist oma elus, kus õige riietusevalik tagas talle loodetud edu ja vastupidi.
Alati ei pruugi olla asi kangas eneses vaid pigem tundes mille see meis tekitab. Näiteks võib meil olla üll tagasihoidlik must kleit, mida oleme aastaid kandnud aga selle all uus kaunis pesu. Keegi peale meie endi ei tea, et meil on uus pesu aga meie teame ja see peegeldub meie kõnnakus, hääletoonis ning silmavaates. Ning voilà, see oligi kõik mida vajasime oma kostüümi värskendamiseks. Või on meil kapipõhjas üks eriline rõivas, mis seostub alati kaunite mälestustega. Minu jaoks on see üks lihtne heegeldatud Klementi kleit. Olen seda kandnud vaid neli korda elus ja kõik korrad on minu jaoks mälestusväärsed. Selles kleidis lõpetasin ma viisteist aastat tagasi keskooli, neliteist aastat tagasi abiellusin ning pärast olen käinud kahel mälestusväärsel kohtingul. Ja nagu ma ütlesin, kui ma soovin, et õhtu korda läheks, kannan ma seda kleiti, lihtne valge suvine kleit ja mina selles olen alati nagu oleksin ikka veel abiturient.
Loomulikult on teada-tuntud fakt, et head maitset raha eest osta ei saa. Sul kas on see või sul pole. Näiteks kasvavad minu peres kaks poissi, kellele hea-maitse-geeni kaasa pole antud. Nii võivad nad nädal aega järjest käia samade kulunud teksadega ja määrdunud T-särgiga. Teisest küljest on mul kaks poega, kes dikteerisid juba enne rääkima hakkamist, milliseid riideid nad endale selga lubavad panna. Ühel päeval teatas mu keskmine poeg, et klassikaaslased olid temalt küsinud, miks ta iga päev nii pidulikult koolis käib. Me olime mõlemad üsna sõnatud selle peale, mida pidulikku on sinepikarva chinodes, valges T-särgis ja õrn-rohelises ruudulises särgis? Täiesti tavaline noore inimese riietus, teatrisse oleks selles juba ebaviisakas minna. Ja pesamuna kevadisel arenguvestlusel selgus, et kuigi mu laps ei tee vahet kadakal ja männil, siis ta teab väga täpselt, millised värvid talle kõige paremini sobivad. Ma näen neil kahel helget tulevikku.
Loomulikult on teada-tuntud fakt, et head maitset raha eest osta ei saa. Sul kas on see või sul pole. Näiteks kasvavad minu peres kaks poissi, kellele hea-maitse-geeni kaasa pole antud. Nii võivad nad nädal aega järjest käia samade kulunud teksadega ja määrdunud T-särgiga. Teisest küljest on mul kaks poega, kes dikteerisid juba enne rääkima hakkamist, milliseid riideid nad endale selga lubavad panna. Ühel päeval teatas mu keskmine poeg, et klassikaaslased olid temalt küsinud, miks ta iga päev nii pidulikult koolis käib. Me olime mõlemad üsna sõnatud selle peale, mida pidulikku on sinepikarva chinodes, valges T-särgis ja õrn-rohelises ruudulises särgis? Täiesti tavaline noore inimese riietus, teatrisse oleks selles juba ebaviisakas minna. Ja pesamuna kevadisel arenguvestlusel selgus, et kuigi mu laps ei tee vahet kadakal ja männil, siis ta teab väga täpselt, millised värvid talle kõige paremini sobivad. Ma näen neil kahel helget tulevikku.
Lõpetuseks, Tom Ford on öelnud, et hästi riietumine on üks viis kuidas kombekalt käituda. Rõivastugem siis alati nagu hertsoginnad ning printsid ja meid koheldakse nagu me juba oleksime. Järgmistel valimistel hääletagem kõik selle poolt, et Eesti oleks Euroopa viie paremini riietuva maa hulgas. Tegelikult, ärme ootame järgmisi valimisi, hääletame selle poolt juba täna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar