Flirtimisest

Mõned nädalad tagasi süüdistas mu sõbranna mind selles et olen flirtija. Mind on selles süüdistatud sageli ja kirglikult. Ma oskavat ka kõige süütumast asjast rääkida nii, et see kõlab erootiliselt. Minu silmad muutuvat ruugeks ning hääl pehmeks ja mahedaks. Ma puudutavat vestluskaaslase käsivart justkui möödaminnes. Minu juuksed langevat ühele küljele nagu ma oleks just voodist tõusnud.  Väidetavalt teen ma kõike seda spontaanselt ja sageli.

Ikka on elus ette tulnud, et ma ilmutan meesterahva vastu rohkem huvi, kui ma tegelikult tunnen. Aga sama teen ma ka naistega suheldes. Pole mingi saladus, et mulle meeldib inimestega suhelda ja neid analüüsida ning uurida. Reeglina inimesed ei lase aga enda hingesoppi pugeda ja selleks, et see saaks juhtuda kasutan mina taktikat, mis jätab potentsiaalsele ohvrile mulje, et ta on üks intrigeerivamaid isiksusi, keda mul on elus kohata õnnestunud. Kõigile meeldib ennast tähtsana tunda, kes olen mina, et seda neile keelata?

Aga tegelikult ka. Kindlasti on pea kõigil ette tulnud, et me oleme kellegi vastu lihtsalt lahked ja sõbralikud ning vastassoo esindaja arvab, et me ajame talle ligi. Ja sama oleme ka ise tundnud. Mees avab meile ukse. Ütleb, et nii tore sind näha. Ja tal on meeles mingi tühine fakt mida mainiseme mullu kevadel. Aaaahh....ta on ju nii ilmselgelt armunud. On ta jee!

Üks mu hea tuttav rääkis kord loo, kuidas üks ta klient oli ennast täiesti narriks teinud. Kuna tegemist on üsnagi meeldiva ja tähelepaneliku meesterahvaga siis ma mõistan täielikult, kuidas selline lugu võis juhtuda. Tema jutu järgi oli kliendiks edukas kena naine ja nad olid mitu kuud ühise projekti kallal töötanud. Kuna see eeldab tavaliselt päris tihedat suhtlemist ja sagedaid kohtumisi oli proua arvanud, et neil võiks lisaks professionaalsele suhtle olla ka midagi intiimsemat. Ja kuigi tema lähenemiskatsed leebelt, kuid kindlalt tagasi lükati, ei saanud ta sellest aru. Asi kulmineerus sellega, et noor naine kirjutas kahe leheküljelise kirja, milles kirjeldas üksikasjalikult oma tundeid selle mehe vastu. Mu tuttav oli sellevõrra diskreetne, et ta ei rääkinud mulle kuidas ta ise sellele reageeris aga nii palju võin ma ettekujutada, et piinlik oli neil mõlemal.

Noored mehed minu tutvusringkonnas on sellistest kogemustest nii ära hirmutatud, et nad ei julge tüdrukuga rääkides talle isegi silma vaadata. See on tegelikult väga kurb. Pingevabast sugude vahelisest suhtlemisest on asi väga kaugel. Isiklikult mina arvan, et silmaringi laiendamise eesmärgil peaks sõpruskonnas olema võimalikult erinevaid isiksusi, nii mehi kui naisi, noori kui eakamaid, suhtes ja vallalisi. Aga minule arusaamatul põhjusel näivad pea kõik mu tuttavad vallalised mehed arvavat, et kui ma nendega paar sõbralikku lauset vahetan, on mul järgmiseks hommikuks broneeritud aeg pulmakutsete trükkali juurde.

Mis siis on flirtimine? Kui interneti otsingumootorisse sisestada "defineeri flirt" saab igasuguseid vastuseid. Ja nagu oodata võiski, siis kurdavad paljud selle üle, et nad ei saa ise arugi, et flirdivad. Noh, kui sa ise ei saa aru, siis see polegi flirtimine. Ärge palun olge kogu aeg nii tõsised. Kõik ei keerle tegelikult teie ümber. Olge õnnelikud, kui ilus tüdruk teiega rääkima tuleb ja palun, palun, palun ärge üle mõelge.