Eile õhtul kuulsin ma juhuslikult pealt kuidas number 3 ja number 4 omavahel arutasid. Nimelt on number neli ennast järjekindlalt minu sängikaaslaseks nihverdanud ja see tekitab vanemates vendades endiselt kõneainet. Kolm küsib: "Miks sa oma voodis ei maga? Mingi titt oled või? "
"Ei, ma pean ju ema kaitsma. Tal pole ju meest, ikka veel!"
Kusjuures see "ikka veel" kõlas sügava etteheitena. Ma küll ei tea kelle vastu. Kas venna kui arusaamatu inimese või minu kui, noh, ütleme otse välja, lihtsalt saamatu vastu.
Tundub, et see teema on mu poegadele suuremal või vähemal määral ikkagi südame lähedane. Ja nii ongi juhtunud, et igal ühel neist on oma osa selles kuidas mulle sobiv kaaslane leida kellega kinos käia ja pop corni jagada. Mäletate kuidas ma alles hiljuti kirjutasin sellest kuidas mina oma suure armastuse leidsin, sellega läks sedapsi, et poisid panid tollele isikule veto peale ja ütlesid, et leia keegi teine. Nii olen ma siis püüdnud kuulata mida mu korteri kaaslastel teema kohta öelda on.
Number ühega rääkisime esmaspäeval. Vastuseks miks mul veel meest pole, kuigi ma olen täiesti "normaalne" naine, oli mu varateismelisel kohe mitu täiesti ratsionaalset selgitust. Esiteks, ma ei käi kusagil, kus oleks võimalik meest leida. Täiesti tõsi, bussis ja poejärjekorras endale kaaslast ei leia, olete muidu mõelnud, et poes käivad ainult abielus mehed? Ja bussis? Andke andeks aga ei. Lihtsalt, ei. Teiseks, mulle ei meeldi keegi. Kah tõsi, ma pole kuigi leplik. Mul on nimekiri ja peale kohtingut võtan selle ette ning maha kriipsutamine algab. Mulle meeldivad pikad aga mitte liiga pikad. Mulle ei meeldi mehed, kes kannavad tenniseid. Mulle ei meeldi mehed, kes lasevad oma juustel välja kasvada enne kui juuksurisse lähevad. Mulle ei meeldi rumalad, ma põlgan targutajaid. Mulle meeldivad intellektuaalid, ma ei salli saamatuid. Mulle meeldivad emotsionaalsed, ei kannata nannipunne. Meeldivad pealehakkajad aga ma olen ise kontrollfriik ja lähen täiesti endast välja kui mind tundmatusse olukorda pannakse. Kõige vähem meeldivad mulle mehed, kes hakkavad esimesel kohtingul rääkima raha säästmisest ja kellel on teine varvas pikem kui suur varvas. Saite juba aimu mu nimekirja pikkusest? Noh korrutage see nüüd kolmega ja siis te teate miks ma ikka veel vallaline olen.
Teisipäeval rääkisime meestest number kahega. Tal on väga vähe kriteeriume. Peab olema nagu Vin Diesel aga veel parem kui nagu Paul Walker, äärmisel juhul ta lepiks ka Jason Stathamiga. Arvake nüüd hästi kiiresti ja vihaselt mis ta lemmik film on.
Kolmapäeval ütles number kolm, et tal vahet pole milline mees, aga kindlasti peab olema rikas ja talle kõik mänguasjad ostma, mida poes müüakse. Kohe näha, et prioriteedid on paigas.
Number neli on muidugi kõige rohkem mures. Olen teda juba hoiatanud, et kui ma peaks tõesti endale mehe leidma siis tal tuleb lõpuks ikkagi oma tuppa kolida ja oma voodis magada. Neljapäeval ütles ta mulle, et kui ta suureks kasvab, hakkab ise mulle meheks. Oidipuse sündroom, mis muud.
Ja käes on reede ning ma olen siis ja kirjutan seda lugu. Täiesti üksinda. Umbes aasta tagasi kirjutasin ma sellest, et kust leida häid mehi, nagu näha ma ikka veel ei tea. Annan siis aasta pärast teada kas olen leidnud nende salajase varjupaiga. Ikka veel olen ma veendunud, et head mehed on kusagil seal laias avaras maailmas täiesti saadaval. Ma tean, ma olen lugenud ja filme näinud, isegi dokumentaale. Kui ma lõpuni aus olen, siis ma olen isegi mõnega kohtunud aga ühel olid liiga pikad varbad, teisel tennised ja noh, kolmas polnud minust huvitatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar