neljapäev, 10. aprill 2014

Kuidas ma trennis käisin

Möödunud suvel läks mu sõbranna tööle spordiklubisse ja kutsus mind tasuta proovitrenni. Kuna viimati kandsin ma dresse ja tosse gümnaasiumi lõpuklassis, siis lükkasin seda üritust aina edasi. Aga kuna sõbranna rääkis sellest ainult ülivõrdes siis läksin kõigepealt endale trennivarustust ostma. Alustasin spordirinnahoidjaga ja lõpetasin ilusa roosa märsiga, kuhu kõik see varandus ära mahtus. Trenn oli küll tasuta aga kõik see, mis kotti mahtus (spets pesu, trikoo, tossud, sokid, püksid ja top) seda ju polnud. Õnneks sain ma kogu selle kraami ülisoodsalt, sest meie imelisel linnal on pakkuda selliseid poode, mida nimetatakse outletideks. Faas üks, edukalt läbitud.

Üks hea asi, mis trenniriided sinu kehaga teevad on see, et sa näed neis juba iseenesest palju saledam välja, kui sa tegelikult oled. Aga halb asi on see, et sa pead ju kuidagi nendesse riietesse ka saama, mis tähendab, et päris mitme võika sekundi jooksul oled sa seal kogu ilmarahvale imetlemiseks. Ja kuigi sa võid kodus saavutada riietevahetamises esikoha, on keegi teine garderoobis ikka kiirem. Pole hullu, neelan oma uhkuse alla ja mõtlen, et ma ju tulin trenni sellepärast, et kõigest sellest, mis riiete alla ära ei taha mahtuda, vabaks saada. Teine faas, kah kuidagi moodi läbitud.

Uus probleem, kuna ma pole mitte kunagi elus (jah, te lugesite õigesti, mitte kunagi) jooksulinti ja muid treeningvahendeid lähedalt näinudki, siis kuidas ma neid kasutan ja mida nendega üldse teha saab? Sõbranna teatas mulle, et ärgu ma muretsega, väidetavalt on seal personaaltreenerid, kes kõike selgitavad ja kui ma hästi käitun siis ka treeningkava paika panevad. Täitsa piinlik, pean mingile jõmmile hakkama selgitama, et ma pole viimase neljateist aasta jooksul rohkem jooksnud, kui viiskümmend meetrit bussi peale ja tõstnud ainult ostukotte (mis on pungil šokolaadi, coca-colat, krõpse ja muid ülitervislikke snäkke). Hea küll, ilmselt on ta ka palju suuremaid tüdrukuid näinud ja ma vähemalt soovin midagi enda juures muuta. Faas kolm, ja-ja, läbitud.

Aga mis siis, kui ma lähengi trenni ja natuke seal sörgin ja pisut hantlitega möllan, kas ma muutun siis Inna Uidiks? Teate, mulle meeldib küll vaadata, kui mees on kenasti vormis aga naise puhul on see pisut hirmutav. Kui ma pean valima, siis naise juures eelistan seda pehmust ja kurvikust, mis esineb India kõhutantsijate juures, kaheksapakile ning kandilistele õlgadele. No, ei, jäägu see minust kaugele. Faas neli sai läbitud, kuna sõbranna ähvardas mind väevõimuga kohale tarida, kui ma ettekäänetega juba ei lõpeta.

Jõudsin siis lõpuks spordikluppi ja mulle ulatati higirätik ja kapivõti. Õnneks oli garderoob täiesti tühi ja ma oleks seal võinud alasti kasvõi salsat tantsida. Suutsin kiusatusele siiski vastupanna ja vahetasin riided ning läksin treeneri vastuvõtule. Ta oli väga meeldiv, küsis, millega tegelenud olen, mida saavutada tahan ja näitas kuidas hirmsaid metallist kolakaid endaga sõbraks teha. Oma tubli tunni tegeleti minuga, täitsa uhke tunne oli. Jõmm palus siis järgmise nelja päeva menüü kõik kenasti ausalt kirja panna, et ma ise ka näeksin, mis mu nõrgad kohad on. Pärast väike pesu ja saun ning kümme minutit ujumist. Mina naiivselt uskusin, et jaksan tund aega ujuda! Pärast kolmandat otsa olin ma juba kurnatusest uppumas, kusjuures tegemist oli 23meetrise basseiniga. Kui ma oleksin päris ujulas olnud, oleksingi ilmselt lihtsalt poole otsa peal oma märja lõpu leidnud. Pärast sellist eneseületust suundusin otsejoones Hesburgerisse. Milline õel inimene ehitab kiirtoidurestorani spordihoone kõrvale? Aga üldkokkuvõttes oli faas viis päris nauditav.

Kes on trennis käinud, teab et kõige raskem on alustada, aga kui juba maitse suus, siis on see nagu narkootikum. Sa vajad seda aina tihedamini ja suuremates doosides. Kui mu töögraafik lubas, käisin lausa iga päev ja kuigi veetsin aina pikemalt oma aega seal siis isu füüsilise aktiivsuse järele aina kasvas. Kui ma olin juba kolm nädalat korralik olnud ja usinasti võimelnud, tundsin jõusaalis ennast nagu tegija ja märkasin, et jõuan palju rohkem, riided istuvad paremini ja tuju on ka parem. Trenn rokib sajaga!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar