Pseudoprobleemidest

Nais õiguslased on üle pika aja leidnud kinga mille kallal järada. Nimelt ABC Kinga. No andke andeks aga minu meelest on see juba täiesti naeruväärne. Inimesed boikoteerivad kingapoodi sest see on väidetavalt solvanud nende väärikust. Mind naisena, kes pole omaniku naine ja kes suudab ise endale jooke osta, ei solva see reklaam mitte üks teps. Minu meelest on tegemist täiesti keskpärase reklaamiga, mis mitte kuidagi teiste seast esile ei kerki. Meeleldi uuriks põhjuseid, miks see reklaam üldse kedagi verest välja viib.

Miks pasundab ajakirjandus stereotüüpidest siis kui tegemist on naissoole suunatud reklaamiga aga vaikib kui neljarattalisi sõpru või uusi tehnika vidinaid reklaamitakse kui aksessuaare, mis käivad käsikäes koos edukate meestega, kellel käevangus kaunistuseks õbluke hajevil brünett? Kas see siis ei solva naisi? Mind naisena solvab tunduvamalt rohkem reklaam, mis kujutab naisi ajudeta ninana, kes ei näe pärast parfüümi kasutamist, millise mehega voodisse ronivad.

Kas kingast siis sõltub see kes sa oled? Minu kogemus ütleb, et sa oled see mida sa kannad. Kui ma olen koristaja ja käin pidevalt dressides, siis ma jäängi koristajaks aga kui ma olen koristaja kes käib ringi nagu esileedi, siis pange tähele, mõne aja pärast ma olengi. Seega ma pean kõigi meelehärmiks nõustuma reklaamiga ja ütlema, et kõik algab kingast. Aga mitte selles mõttes, et füüsilisest kingast vaid sellest mida tunneb selle kinga kandja. Olenemata sellest kas mu jalas on karmiinpunane lakk-king või tagasihoidlik baleriin, mulle tehakse ikka välja. Ja ma arvan, et see ei solva mind mitte kuidagi, asi pole ju selles, et ma seda endale lubada ei saaks aga mulle meeldib kui mind koheldakse naisena. Ma ju olen seda, miks see peaks mind solvama? Kui ma olin omaniku naine siis kandsin ma pigem tenniseid kui kontsakingi. Ja nüüd, kui ma kannan kontsakingi eeldatakse, et ma olen eduka ärihai trofeenaine? Vaevalt. Ja kui nad seda usuksidki, siis mis siis sellest? Kas see muudab mind kuidagimoodi vähem väärtuslikuks?

Midagi minus ütleb, et need keda sellised reklaamid häirivad on naised, kes lähevadki ja ostavad endale selle ülehinnatud ebamugava kinga, pressivad end korrigeerivasse pesusse ja liibuvasse kleiti ning lähevad reedeõhtul kesklinna klubisse baarilaua taha jooki ootama. Ja ootama nad jäävadki. Sest mehed, on väga ürgsed olevused ja nad haistavad meeleheidet kilomeetrite kauguselt. Ja nii lähebki, et vastu hommikut tuigerdab see daam mööda munakivi sillutist ja kirub ebamugavaid kingi, mis pole loodud meie keskaegsetele tänavatele. Ja enne, kui ta jõuab Lastemaailma ees ennast taksosse istutada märkab ta silmanurgast erkroosat reklaamplakatit, mis lubas talle täna õhtuks tasuta jooke ja potensiaalset omanikust elukaaslast. Järgmisel hommikul, kui pea ikka veel valutab hakkab ta enda ebaõnnestunud olukorrale argument genereerima. Ja nii jääbki kõige süüdlaseks naiivne reklaamike. Loomulikult on minu lähenemine väga ühemõõtmeline aga ma ei näe teist loogilist selgitust sellele, miks keegi peaks kõige selle peale nii endast välja minema. 

Kas te inimesed ei arva, et te olete pisut liiale läinud oma võrdsuse taotlemisega? Tahate nii väga kommunismi tagasi äkki, kus kõigil olid samasugused hallid riided ja pruunid kingad? Tundub, et te ei tea enam kes te olete, kas mehed või naised ja käitute seetõttu nagu kesksoolised androidid. Kui te üle pika aja näete klassikalise liivakella figuuriga kontsakingades ja pliiatsseelikus naist kutsute teda kullakaevajaks, sest kes küll julgeb seelikut ja kinga kanda, kõik peaksid ühtviisi teksades ja tossudes ringi patseerima. Te olete lolliks läinud, ütlen ma. Minge tegelege vahelduseks päriselu probleemidega, ma ei tea võidelge kuritegevuse vastu näiteks ja jätke kingapoed rahule.